Statistika #1 - Miks me seda kodulehte teeme
Küsitlus · 166 vastajat
Rasedusteekond Eestis: mida 166 naist meile rääkisid
Küsisime rasedatelt ja värsketelt emadelt, kust nad raseduse ajal infot otsisid ja mida oli kõige raskem leida. Vastused joonistavad välja ühe selge mustri: infot on palju, aga see on laiali ja eestikeelset usaldusväärset koondkohta ei ole.
Küsitlusele vastas 166 naist. Neist 52 protsenti oli sünnitanud viimase kaheteistkümne kuu jooksul ja 37 protsenti oli vastamise hetkel rase. Ligi kolmveerandi jaoks oli tegemist esimese rasedusega. Vastused on seega värsked ja pärinevad inimestelt, kes mäletavad täpselt, mida nad otsisid ja mida ei leidnud.
87%otsis infot Google'ist
61%kasutas rasedusäppi
19%leidis eestikeelse äpi
64%vajaks eestikeelset portaali
Kust rasedad infot otsivad
Iga vastaja sai valida mitu allikat korraga.
Kõige rohkem kasutatakse Google'i otsingut ja oma ämmaemandat või arsti. Need kaks on peaaegu võrdsed, kuid nende iseloom on täiesti erinev. Ämmaemand annab usaldusväärse vastuse, aga teda näeb korra kuus. Google on saadaval kell kolm öösel, kuid ei ütle, milline vastus kehtib Eestis.
Facebooki grupid on kolmandal kohal 68 protsendiga. Need on kiired, kuid seal segunevad kogemus ja meditsiiniline nõuanne nii, et lugeja ei saa neid eristada. Rasedusäppi kasutas 61 protsenti vastanutest, kuid nende seas kasutas ingliskeelset äppi 55 protsenti kõigist vastajatest ja eestikeelset ainult 19 protsenti. Viis inimest kirjutasid otse, et otsisid head eestikeelset äppi, kuid ei leidnud.
Mida see praktikas tähendab. Ingliskeelne äpp räägib nädalast nädalasse beebi arengust, kuid ei tea midagi vanemahüvitisest, meie sünnitusmajadest ega sellest, milline uuring tehakse Eestis ja millal. Kohalik osa teekonnast jääb katmata ja seda otsib naine ise Google'ist ja Facebookist kokku.
Mida oli kõige raskem leida
Vastaja sai märkida kõik teemad, mille kohta info leidmine oli keeruline.
Kõige raskem oli leida infot vankri ja beebiasjade valiku kohta, seda märkis 47 protsenti vastanutest. Kohe järel on rahaline pool ehk vanemahüvitis ja toetused 44 protsendiga ning sünnitusjärgne aeg 42 protsendiga.
Tähelepanuväärne on see, et neli esimest teemat ei ole meditsiinilised. Need on praktilised ja korralduslikud küsimused, millele arstivisiidil lihtsalt ei jõuta vastata. Sünnitusjärgne aeg tõusis korduvalt esile ka vabades vastustes.
Palju jagatakse infot raseduse ja sünnituse kohta, kuid oleksin rohkem vajanud teadmisi sellest, mis saab pärast lapse sündi.Vastaja nr 157
Vankri valik kui kogu probleemi näidis
Küsisime eraldi, kas vastaja teadis vankrit valides, mida vaadata. Ainult iga viies teadis täpselt. Ülejäänud kas otsisid kaua, ostsid lõpuks välimuse järgi või lasid kellelgi teisel otsustada.
Vabades vastustes kordus sama muster. Üks vastaja kirjeldas, et otsing oli väsitav ja lõpuks ostis ta selle vankri, mida poes kõige rohkem müüdi. Teine tõi välja, et kõige tüütumad olid adapterite ja sobivuse küsimused. Kolmas ütles otse, et beebiasjade nimekirjad on liiga pikad.
Enamus liste on liiga pikad ja paljusid asju ei ole tegelikult vaja.Vastaja nr 115
Kas eestikeelset koondkohta üldse vajatakse?
Hinnang skaalal ühest viieni.
Küsisime, kui kasulik oleks olnud üks eestikeelne koht, kus kogu see info on koos ja meditsiiniliselt üle vaadatud. Kaks kolmandikku vastanutest andis hinnanguks nelja või viie.
Kolm asja, mida vastajad kõige rohkem soovitasid
Vabas vormis vastas 30 inimest.
1) Meditsiiniline kontroll on eeltingimus
Mitu vastajat rõhutasid, et selline leht peab olema erialaspetsialisti üle vaadatud. Üks vastaja märkis otse, et Facebooki kommentaariumid on kohati valeinfot täis. Teine soovitas võtta meeskonda ämmaemanda, kellel on kõige laiem pilt.
Soovitus leht kooskõlastada meditsiinitöötajaga.Vastaja nr 44
2) Sünnitusjärgne aeg vajab sama palju tähelepanu kui rasedus
Korduvalt toodi välja imetamine, beebiuni, ema taastumine, keisrilõike järgne periood ja esimesed nelikümmend kaheksa tundi pärast sündi. Üks vastaja sõnastas selle mõttena, et valmistuda tuleks lapse saamiseks, mitte ainult sünnitamiseks.
3) Info peab olema lühem, mitte pikem
Vastajad ei soovinud rohkem teksti. Nad soovisid selget vahet sellel, mis on hädavajalik ja mis on mugavus. Üks vastaja tõi eraldi välja, et liiga suur infohulk hoopis suurendab ärevust.
Pigem on kõik info tegelikult lihtsalt leitav. Arvan, et liiga palju infot just tekitab ärevust.Vastaja nr 153
See vastuhääl on oluline ja me ei jäta seda välja. See ütleb, et lahendus ei ole veel üks pikk artiklite kogu, vaid korrastatud ja lühike vastus õigel hetkel.
Mida me nendest vastustest järeldame
Info olemasolu ei ole probleem. Probleem on selle laialipillutatus ja usaldusväärsuse hindamine.
Kõige suuremad lüngad on praktilised: beebiasjade valik, raha, haiglakott ja sünnitusjärgne aeg.
Eestikeelset kohaliku sisuga äppi või portaali otsitakse, kuid ei leita. Ingliskeelne asendus ei kata meie süsteemi.
Iga viies vastaja oskas vankrit valida teadlikult. See on kõige käegakatsutavam näide sellest, mida puuduv info päriselt maksma läheb.
Sisu peab olema meditsiiniliselt üle vaadatud ja lühike. Mõlemad tingimused korraga.
Metoodika. Küsitlus viidi läbi veebivormina ja sellele vastas 166 rasedat või hiljuti sünnitanud naist Eestis. Tegemist ei ole juhuvalimiga, vaid vabatahtliku vastamisega, mistõttu tulemused kirjeldavad selle rühma kogemust, mitte kogu Eesti rasedate keskmist. Enamikus küsimustes sai vastaja valida mitu varianti, seega protsentide summa ületab saja. Protsendid on arvutatud kõigist 166 vastajast.
Täname kõiki 166 vastajat. Teie vastused on selle portaali sisuplaani aluseks.
Comments